Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik aktus
Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidulikul aktusel meenutati minevikku ning vaadati tulevikku. Kõlasid pidupäevakõned, laste- ja mudilaskooride südamlikud laulud ning hoogsad rahvatantsud. 5. – 6.klasside noored poeedid kandsid ette omaloominugulised luuleread ning 8. klassi õpilane Rico Marcus Piirsalu esitas keskkonnateemalise kõnevõistluse võidukõne.
Suur tänu abivallavanem Annika Vaikla ning lapsevanem Indrek Kaing teie südamlike pöördumiste eest .
Indrek Kaing:
" Head tulevikku vaatavad sõbrad, õpetajad, koolijuht, abivallavanem, mu enda lapsed, ja kõik, kes me täna siin koos oleme, et tähistada seda erilist päeva – Eesti 106. sünnipäeva! Täna pole lihtsalt päev, kus me sööme kooki (kuigi, tunnistagem, see on väga oluline osa), vaid päev, kus meenutame meie riigi lugu ja vaatame üheskoos tulevikku. Ajalugu. Kas te olete kunagi mõelnud selle sõna tegeliku tähenduse peale? Aja lugu. Igal ajal on oma lugu. Igal riigil on oma lugu. Ja samamoodi on igal inimesel - nii sinul kui minul - oma elu, mis on omakorda lugu. Selleks, et luua tulevikku on alati tark vaadata korraks tagasi. Kasvõi selleks, et vältida vigu, mida varasemalt on juba tehtud ja korrata poleks mõtet. Ma innustan teid võtma ette üks väike ajarännak ning uurida, milliseid lugusid räägib aeg, mil sündis Kindral Johan Laidoner ja tema abikaasa Maria. Milline oli Eesti siis ja mismoodi see elu käis 140 aastat tagasi. Ja uurige, millist lugu räägib Eesti 150 aastat tagasi, mil sündis Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Ja siis uurige, milline oli Eesti lugu 33 aastat tagasi, mil me taastasime Eesti iseseisvuse. Siin saalis on õpilasi, kelle sündimisel ajal kehtis rahana veel Eesti kroon. Uurige, tundke huvi meie riigi ja selle inimeste ajaloo vastu. Sealt ammutatud inspiratsioon võib anda tuult uutele ideedele. Teie siinne koolitee aitab teid õppida mõtlema, kuidas luua tulevikku. Eesti on nagu startup – väike, aga pungil täis ideid ja innovatsiooni. Meil on e-residentsus, digiõpikud ja isegi e-hääletamine! Kujutage ette, milliseid lahendusi teie võite tulevikus välja mõelda. Kas te teate, miks AI ja arvutid ei saa Eesti sünnipäeva pidada? Sest nad ei oska kooki süüa! Võib-olla leiutab üks teie seast viisi, kuidas teleporteerida kohupiimakook otse kooliköögist meie kõigi lauale? Või kuidas muuta iga koolitund nii põnevaks nagu videomäng? Tulevik on nagu suur seikluspark, kus iga atraktsioon on võimalus õppida ja areneda. Ja teie, noored, olete selle seikluspargi kõige julgemad külastajad. Te kasvate üles ajastul, kus tehnoloogia areneb kiiremini kui kunagi varem, ja just teie kätes on võti, et avada uksed tulevikku, mida me veel ette ei kujuta. Õppige keeli, nii programmeerimis- kui inimkeeli, et terve maailm saaks olla teie mängumaa, Aga tuleviku kujundamine ei ole ainult tehnoloogiast. See on ka meie väärtustest – sõbralikkusest, julgusest, uudishimust. Eesti sünnipäev on meeldetuletus, et igaüks meist, olenemata vanusest, saab anda oma panuse. Olgu see siis naeratus võõrale, puu istutamine või uue rakenduse väljatöötamine, mis aitab inimestel üksteist paremini mõista. Nii et täna, kui me tähistame Eesti sünnipäeva, vaatame tulevikku mitte ainult lootuse ja optimismiga, vaid ka teadmisega, et igaüks meist on osa sellest imelisest teekonnast. Olge uudishimulikud, olge julged ja uskuge, et teie panusel on tähtsus. Homme hommikul heisatakse Eesti lipp Toompeal. Kui sinna minna ei saa, saab osaleda ka Viimsi vabaõhumuuseumi lipu heiskamisel. Ja kindlasti saad teha seda koduhoovis, või toas teleri ees. Tähistame Eestit ja igaüht teist, kes aitab meie riiki ja maailma paremaks muuta. Elagu Eesti!"
Indrek Kaing - Ingridi, Ludvigi ja Bruno isa23.02.2024 Püünsi koolis