Bett UK 2026 õpetaja Maris Valdmetsa pilgu läbi

Bett UK 2026 õpetaja Marise pilgu läbi

Osalesin maailma suurimal haridustehnoloogiliselt üritusel Bett UK 2026 nii õpetajana kui ka Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi juhatuse liikmena. Juba esimene päev andis väga selge tunde, et tegemist ei ole lihtsalt haridustehnoloogia messiga, vaid keskkonnaga, kus tutvustatakse nii täna juba kasutuses olevaid lahendusi kui ka arutletakse selle üle, millises suunas hariduslahendused lähiaastatel liikumas on ja milliseid muutusi see õpetajatelt ja õppijatelt eeldab.

Bett oli oma mastaabilt muljetavaldav. Kohal oli tuhandeid osalejaid üle maailma ning sadu ettevõtteid ja organisatsioone, kes kõik pakkusid oma vaadet haridustehnologilistele lahendustele, sh tuleviku õppimisele. Samas ei domineerinud tehnoloogia kui eesmärk omaette. Paljud ettekanded ja arutelud keskendusid sellele, kuidas tehnoloogia saab toetada õpetajat ja õppijat ning millist rolli mängivad selles tehisintellekt ja digipädevused.

Õpetajana oli eriti selgelt tajutav, et tehisintellekt on juba koolides kohal. Küsimus ei ole enam selles, kas seda kasutatakse, vaid kuidas seda tehakse. Üha enam räägitakse õpetaja rollist õppimise kujundajana, suunajana ja mõtestajana. Tehnoloogia ei asenda õpetajat, vaid võimendab tema mõju, kui seda kasutatakse teadlikult ja eesmärgipäraselt.

Tööriistade piirid hägustuvad

Bettil jäi silma ka trend, kus senised haridustehnoloogia tööriistad hakkavad üksteisele üha enam lähenema. Näiteks kui varem pakkus Kahoot! peamiselt testide tegemist ja mängulist interaktsiooni ning Padlet oli tuntud koostöö ja ideede kogumise seinana, siis täna on nende funktsionaalsused muutumas sarnasemaks.

Padlet pakub nüüd tehisintellektil põhinevat lahendust, kus õpetaja saab täita etteantud välju ja kirjeldada oma ideed või õpieesmärki ning süsteem loob selle põhjal valmis testi. Tegemist on mugava ja ajasäästliku lahendusega, kuid õpetaja vaates tekib küsimus, kas iga platvorm peaks püüdma teha kõike ise.

Õpetaja vaade lähitulevikule

Bettil joonistus välja ka laiem tulevikupilt. On tõenäoline, et aastaks 2027 seisavad paljud haridustehnoloogia tegijad valiku ees kas liituda, pakkuda ristteenuseid või jääda väikese, kuid lojaalse kasutajaskonnaga nišitooteks. Samal ajal tuleb turule hulgaliselt uusi lahendusi, mis on küll tehisintellektiga toetatud, kuid sisuliselt üsna sarnased.

Aastaks 2028 võivad tugevasse positsiooni tõusta üldised tehisarukeskkonnad nagu ChatGPT või Copilot, mis koondavad endasse täna eraldi kasutatavad tööriistad või pakuvad neile samaväärseid lahendusi. Kuigi Copilot on hetkel mõnes valdkonnas konkurentidest maha jäänud, on selge, et Microsoft ei jäta seda turgu kõrvalt vaatama. Õpetaja vaates võidab see, kes suudab pakkuda lihtsat ja loogilist kasutajaliidest ning võimalust töötada ühes keskkonnas, kus on kasutusel ka organisatsiooni enda sisu. Olgu selleks kooli õppematerjalid, kursused või õppekeskkonnad nagu Moodle. Sellised lahendused võivad kujuneda eriti mõjukaks Euroopa turul.

Õpetajate roll ja vastutus

Õpetajate jaoks jäi Bettist kõlama selge sõnum, et tehisintellekt ei ole enam tulevikuteema. See on osa igapäevasest koolielust ning vajab teadlikke otsuseid, ühiseid kokkuleppeid ja arusaama sellest, miks ja kuidas erinevaid lahendusi kasutatakse. Kõike uut ei pea kasutusele võtma, kuid oluline on mõista nende mõju õppimisele ja õpetamisele. Sama oluline on see sõnum ka õppijatele. Tehnoloogia ise ei tee kellestki head õppijat ega spetsialisti. Oluliseks saavad oskus mõelda, analüüsida ja vastutada oma valikute eest. Haridustehnoloogia arengut tasub vaadata kriitilise pilguga ning küsida, kes loob väärtust ja kelle huvides lahendusi arendatakse.